"Hundipiim"

...oma tavapärases eluvormis pole hundipiima kusagil näha. Tillukese limatombuna venib ta niiskes kõdus ringi ja seedib kogu kehaga teele jäävaid orgaanilisi osakesi. Tal pole vahet, kas ette jääb mõni bakter, seenespoor, taimeeos või isegi seeneniidistik - kõik kõlbab seedida. Kui tingimused muutuvad paljunemiseks sobivaks, kogunevad tillukesed hundipiima limatombud, plasmoodiumid, kokku ja moodustavad viljakehad - pildilt tuttavad roosakad kerakesed. Vananedes muutuvad roosad kerakesed hallikaspruuniks ja roosa pasta nende sees asendub ookerpruuni eostolmuga, mis tuulega levides annab alguse uutele hundipiimadele...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Lepajuurtel elavad sümbiontsed kiirikbakterid (perek. Frankia), mis loovad seentele küllalt omapärase keskkonna. Kiirikbakterid seovad juuremügarates õhulämmastikku, seetõttu sisaldavadki lepa lehed, oksad ning juured teiste puudega võrreldes rohkem lämmastikku. Lepa lämmastiku ja ligniini kontsentratsioon ning nende suhe on soodus bioloogiliseks lagunemiseks, seepärast erinevad lepal elavad mikroobikooslused teiste lähedaste taimeperekondade (kask ja sarapuu) omadest.
Et lämmastikku on lepal küllaga, kujuneb limiteerivaks toitaineks enamasti fosfor. Mükoriisaseened saavad mullast fosforit ja teisi mineraalaineid kätte palju hõlpsamini kui taim oma kohmakate juurtega. Lepp on võimeline elama koos nii arbuskulaar- kui ka ektomükoriisaseentega. Ta ei sõltu mükoriisaseentest siiski sedavõrd, nagu teised kaselised, kes pole seotud kiirikbakteritega: neile on sümbioos eelkõige ektomükoriisaseentega tingimata vajalik.
Fosforikülluses suudavad lepad näiliselt ka iseseisvalt hakkama saada. Näiliselt seetõttu, et mükoriisaseentel on peale mineraaltoitumise ka palju muid ülesandeid. Lepp vajab eluks tingimata kiirikbaktereid, sest nendeta ei moodustu ka mükoriisa. Kas suhtlemist eri sümbiontidega reguleerivad sarnased geneetilised mehhanismid, pole teada.
Enamasti ei ole mõlemad mükoriisatüübid lepal siiski koos, vaid arbuskulaarne mükoriisa, mis tekib mõne nädala vanustel taimedel, asendub mitme kuu jooksul ektomükoriisaga. Samamoodi käitub ka enamik teisi puittaimi, kes muidu on valdavalt tuntud kui ektomükoriisa moodustajad. Arbuskulaarne mükoriisa võib siiski jääda püsima peentesse pikkjuurtesse, kuid neist väljuvad lühijuured kattuvad seenmantliga...