"Tümak"

...selline kokkuvõte, minu määramisponnistustest...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mükoriisa mitmekesisus ja levik

Mükoriisa korral tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid, mille kaudu toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ning mineraalainete transport seenest taime. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid - mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaosakestega on efektiivsem ja seenehüüfistik levib tavaliselt suuremal alal kui taime juurestik. Seen kui mittefotosünteesiv organism saab aga taimelt eluks hädavajalikke orgaanilisi ühendeid. Taime ja seene vahelised mükoriissed suhted ei pruugi siiski alati vastastikku võrdselt kasulikud olla. Seda eriti juhtudel, kus üks ja sama seenorganism moodustab mükoriisat samaaegselt mitme erineva taimega. Heaks näiteks on siin seened, kes transpordivad orgaanilist süsinikku fotosünteesivalt taimelt (näiteks puu) mittefotosünteesivale taimele (näiteks orhidee või seenlill). Eelkõige saab sellisest ühendusest kasu mittefotosünteesiv taim, kes sisuliselt parasiteerib seene vahendusel teisel taimel.
Vanimad andmed mükoriisa esinemisest Maal pärinevad devonist: taimeliigi Aglaophyton major D. S. Edwards ligikaudu 400 miljoni aasta vanuse fossiili risoomi rakkudest on leitud arbuskulaarsele mükoriisale iseloomulikud seenehüüfide põõsasjalt harunevad teisendid - arbuskulid (Remy jt. 1994, Taylor jt. 1995). Arbuskulaarse mükoriisa esinemine on tõestatud ka taimeperekonna Antarcticycas triiasest pärit fossiilide juurtes (Phipps & Taylor 1996). Lisaks nendele on mitmeid vähem selgeid andmeid mükoriisa esinemisest devonis ja triiases. Mükoriisa tõenäoline esinemine esimestel maismaataimedel toetab hüpoteesi, mille kohaselt maismaataimede teke sai võimalikuks tänu seente ja maismaataimede eellaste mükoriisataolistele suhetele...