"Tõmmuriisikas"

...Eestis valitsevate seisukohtade järgi on kaseriisikas kui ka tõmmuriisikas kupatatult head söögiseened. Vahepealne suurem segadus tõmmuriisika ümber tõusis väidetavalt ühest soomlaste korraldatud baktertestist, mille tulemused mujal kinnitust ei ole leidnud. Lihtsalt keskeurooplased ei taha kupatamist vajavaid seeni reeglina üldse söödavaks tunnistada ja eks need vaated levivad tasapisi ka meie suunas...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Arbuskulaarne mükoriisa.

Arbuskulaarne mükoriisa (varem nimetatud ka vesikulaar-arbuskulaarseks või endomükoriisaks) on tõenäoliselt fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp, mille põhilised tunnused esinesid sarnasel kujul juba 400 miljonit aastat tagasi. Seened, kes arbuskulaarset mükoriisat moodustavad kuuluvad eranditult kõik hõimkonda krohmseened (Glomeromycota). Selle hõimkonna ca 150 kirjeldatud liiki on kõik obligaatsed mükoriisamoodustajad ja nende elutegevus on võimalik ainult koos taimejuurtega. Seetõttu on nende kultiveerimine labori tingimustes võimalik ainult koos taimedega, mis omakorda on oluliselt raskendanud nende uurimist. Arbuskulaarne mükoriisa esineb põhiliselt rohttaimedel ja vähemal määral ka sammal- ning sõnajalgtaimedel. Troopikas esineb see mükoriisa tüüp siiski üpris sageli ka puudel ning parasvöötmes näiteks pajul. Arbuskulaarse mükoriisa kõige iseloomulikumaks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimejuure parenhüümkoe rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta, millele järgneb seenehüüfi reeglina dihhotoomne harunemine. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib küll läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemmi ning seenehüüfi harunemise tulemusena kasvab seeneraku ja juureraku plasmalemmi vaheline kokkupuutepind kümneid kui mitte sadu kordi. See tõstab omakorda seene ja juurerakkude vahelist ainevahetuse efektiivsust. Keskeltläbi arvatakse arbuskuli elueaks umbes üks nädal peale mida arbuskul kollapseerub ning tihti seeditakse juureraku poolt ära. Peetakse võimalikuks, et sama juureraku võib teistkordselt koloniseerida seenehüüfi uus kõrvalharu. Lisaks arbuskulitele võivad osa seeni juure rakkudes või rakuvaheruumides moodustada põielaadseid struktuure, mida nimetatakse vesiikuliteks. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnal, erinevalt ektomükoriisast, seenehüüfistikku ning juurekarvad säilivad. Seega väliselt koloniseeritud taimejuur koloniseerimata juuurest ei erine. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis reeglina taimejuurtest eriti kaugele ei ulatu. Küll aga võib ühendada kõrvutikasvavad taimejuured ühtsesse võrgustikku. Mullas asetsevate seenehüüfide tippudel võivad areneda kuni 800 mikromeetrise läbimõõduga spoorid, mida on kuni viimase ajani peamiselt kasutatud nende seente määramiseks ja klassifitseerimiseks...