"Kännumütsik"

...nõnda üksipäini ta sääl kõlkus...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Loduriisikas (L. obscuratus s.) ja mülgasriisikas (L. omphaliformis) on kaks väga väikest õhukese kübaraga seent, kelle kübara läbimõõt küünib kuni kolme sentimeetrini. Nad kasvavad soostuvates ja soo-sanglepikutes juulist oktoobrini.
Loduriisikas on meil sage, mülgasriisikat on leitud harva. Mõlemad kõlbavad värskelt süüa, kuid on viljakehade väiksuse tõttu söögiseenena tähtsusetud.
Soovikuriisikas (L. lacunarum) kasvab kaunis harva angervaksa- ja lodulepikute märgades lohkudes, viljakehad ilmuvad rühmiti septembris. Seen paistab silma väga omapärase "sügavsooja" nüansiga oranžikas-kollakaspruuni kübara poolest. Ta on väga sarnane meie ühe tavalisema, peaaegu kõigis kasvukohatüüpides kasvava ja kõigi puuliikidega mükoriisselt seostuva väävelriisikaga (L. thejogalus). Soovikuriisikas seostub sümbiootiliselt peale leppade veel sookase ja haavaga.

Puiduseeni on leppadel palju rohkem kui mükoriisaseeni. Enamasti on tegu puidusaproobidega, kuid elusatel puudel kasvab ka üksikuid poolparasiite. Valdavalt võib aga lepapuidul arenevaid seeni leida meil ka teistel lehtpuudel ja -põõsastel. Lauri Kalamehe andmetel on tähtsamaid lepapuidul arenevaid lehikseeni Eestis 17 liiki, neist ükski pole seotud ainuüksi leppadega...