"Kännumütsikud"

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Seisvate kuivanud leppade okstel võib leida paiguti hulgi samuti mittesöödavat talipanelli (Panellus ringens), kelle viljakehad katavad puuoksa tihti meetripikkuse reana.
Jämedamatel kõdunenud lepatüvedel võib leida teist ja söögiseenena üsnagi maitsvat panelliliiki - hallikasoliivroheliste, vanemalt ookerjalaiguliste, isegi kuni kümne sentimeetri suuruste lihakate ja väga limaste kübaratega tigupanelli (P. serotinus). Tema eoslehekesed on helekollased ning pruunisoomuseline lühike (kuni kaks sentimeetrit) ja jäme jalg ere-oranžikaskollane.
Hilissügisest peale, talve läbi vohavad meie leppade lamapuidul lehviknahkise (Stereum subtomentosum) mittesöödavad viljakehad.

Tavaliselt küll pajudel, kuid vahel sekka ka halli lepa puidul kasvab meie peamine talvine söögiseen - puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes). Tema väga paksult limase mesikollase, kuni kaheksa sentimeetri laiuse kübara ja mustjaspruuni, üleni sametja kuiva jalaga viljakehad on omavahel põõsjalt kokku kasvanud ning katavad suurte kogumikena kände, lamapuitu, seisvaid kuivanud ja isegi elusaid puid, olles nii saproobid kui ka poolparasiidid. Värskelt söödavad on ainult kübarad, jalad on selleks liiga kõvad ja sitked...