""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Nimetada võib seega pilvetükkide erinevaid funktsioone: ühelt poolt tarvitatakse pilvetükke ravivahendina, teiselt poolt põhjustavad nad aga marutõbe või hullust. Lisaks seostub nendega rahvusvaheline motiiv hunte toitvast patroonist: "Kui hundid palju ja tihti uluvad, siis tähendab see, et nad Jumalalt toitu küsivad, misjärel neile pakse pilvetükke alla visatakse, et nad neid sööksid ja nendega endal hinge sees hoiaksid" (Boecler & Kreutzwald 1854: 122). "Kui hundid uluvad, visatakse neile taevast nagu seebitükid" (ERA II 55, 578/9 (18) - Martna khk - R. Põldmäe (1932)).

Pilvetükke kasutati mitmesuguses maagilises tõrjes. Eesti pärimuses on lugu, milles Kalevipoeg, aga ka Kalevi naine tulekahju puhul pilvega appi tuleb ja sadu pilvest tulekahju kustutab (Eisen 1919: 112, 1926: 60). Soomes usuti pilvetükkidega võivat kustutada koguni tulekahju, kui sellega ümber tule käia või selle vett tulle heita. Võib oletada kunagist eesti traditsiooni geneetilist seost soome uskumusega pilvetükkidest kui maagiavahendist, mis meil on aja jooksul kadunud.

Enne nägime, et arvamus, et need seened taevast päritolu on, annab neile üleloomulikke omadusi. Analoogne võib olla ka siinkirjeldatud seene tulekahjuvastane funktsioon: vihm on taevast päritolu ja kustutab tuld, kusjuures kehtida võib siin post hoc printsiip sakraalsemal määral kui tänapäeva inimene teaks oletada. Ilmari Manninen kirjutab: "äikesepilves on tule vägi, see on kõige võimsam tuli, seepärast võib äikese ajal maha sadanud pilvega tavalist tuld ohjeldada. On tarvis vaid pilvetükiga ümber tule käia ja pritsida pudelist vett tulle" (Manninen 1929: 25-27).

Lõpetuseks küsimus, kas vanarahvas oskas näha ühist limaseente ja tavamõistes seente, st kübarseente vahel ja kas seosed kahe seenerühma vahel olid üldse teadvustatud. Enamik seeni on oma rahvapärase nimetuse saanud kasvukoha järgi, näiteks kaseseen, kuuseseen, männiseen, või viitab nimetus mingisugusele omadusele või eripärale: tatikas, võiseen. Tihti on tegu ka laenudega: puravik, krust, riisikas, mürkel. Pilviku kohta ei kehti aga ükski neist kriteeriumidest. Nimetus on etümoloogiliselt seotud sõnaga pilv. Pilvikut tuntakse pilveseenena (Saareste 1958: 761) ja taevaseenena. Võrreldagu seda uskumusega pilvedest kui seentest - taevas seenetab. Kui pilvetükid on taevast päritolu, on seda ka muud seened: rahvauskumuste kohaselt külvatakse taevast seeni ehk seeneseemet. Aga see jutt läheks juba põhiliselt kübarseente valdkonda.