"Punane kärbseseen"

...Punane ja panter-kärbseseen põhjustavad nn. mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak. Seega. Kärbseseened jäägu metsa, seal on nad omal kohal...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Arvatakse, et ektomükoriisaseened on eelkõige tõhusamad lämmastiku hankijad. Arbuskulaar-mükoriissed seened seevastu teevad taimedele kättesaadavaks hoopis fosfori, ning seda väiksema energiakuluga kui ektomükoriisaseened. Et lepa seemned on pisikesed (kohastunud levima tuulega) ning väikese energiavaruga, on tõusmeeas taimele kindlasti kasulikumad vähem süsinikuühendeid nõudvad arbuskulaar-mükoriissed seened.
Sümbiondi valik ei pruugi siiski lähtuda energiast, vaid võib tuleneda ka evolutsioonilistest iseärasustest. Algsed maismaataimed olid seotud arbuskulaar-mükoriissete seentega. Lepa ja teiste kaseliste, kasuariiniliste, pöögiliste, pärnaliste, tsistuseliste, pähklipuuliste ning lõunapöögiliste ühised esivanemad omandasid ektomükoriisa moodustamise võime Hilis-Kriidis või Paleotseenis. Arvatavasti tekkis sümbioos kiirikbakteritega veidi hiljem, sest lähedastes perekondades ning sugukondades (v.a. kasuariinilistel) seda ei ole. Seega võib oletada, et arbuskulaarne mükoriisa on jäänuk ektomükoriissete taimede arengu väga varajasest staadiumist. Seda oletust toetab asjaolu, et ka okaspuudel, kel täiskasvanuna arbuskulaarset mükoriisat kunagi pole, on see kõige esimestel juurtel siiski olemas. Lepa puhul ei ole ektomükoriisa tõenäoliselt oluline lämmastiku ega vee hankija, pigem varustab ta peremeestaime fosforiga ning kaitseb juuri haigustekitajate ja taimtoiduliste eest...