"Mingi mampel"

...kui nüüd pakkuma peaks, siis "Punamampel"...
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Lepa seotus temale kasulike seentega oleneb eelkõige kasvukohatüübist, mullahorisondist ning puu ja juurte vanusest. Märgades metsades, sügavamal mullas ning turbas on lepa juured enamasti mükoriisata, sest hapnikuvajak häirib seente elutegevust tunduvalt rohkem kui taimejuuri. Mükoriisat leiab harva ka maapinnalähedastest juurtest, mis on tunginud lamatüvedesse: tugevalt lagunenud puidus pärsivad mükoriisaseente kasvu seal valitsevad kõdulagundajad seened. Et teiste puude juured on lagupuidus enamasti ektomükoriissed, siis võib ka arvata, et lepal pole sellesse kasvukohta sobivaid seensümbionte evolutsiooni jooksul välja kujunenud.
Teiste fotosünteesivate taimedega võrreldes on kõik lepad oma ektomükoriisaseente poolest unikaalsed. Nimelt on neil kogu maailmas teada ligikaudu viiskümmend seonduvat ektomükoriisset seeneliiki, samas kui sellesse seenerühma arvatakse kaugelt üle kümne tuhande liigi. Kõik teised ektomükoriissed puuliigid on võimelised sümbioosi astuma väga paljude seeneliikidega. Erandina sarnaneb lepaga suur pisoonia (Pisonia grandis) imelilleliste sugukonnast: ta moodustab ektomükoriisat vaid paari tomentelliliigiga (Tomentella).
Peaaegu kõik lepaga seonduvad seened on teadaolevalt ka ise rangelt lepaomased (v.a. tavalisim, Cenococcum geophilum). Tundub, et valik lepa kasuks on tehtud evolutsiooni jooksul palju kordi iseseisvalt: mitmes seeneperekonnas (rupik, riisikas, pilvik, vahelik, hebel) on üksikuid lepalembeseid liike. Väikesed perekonnad lepapuravik ja Alpova on täielikult lepaomased. Millest see tuleneb? Võib-olla ei taha lepp oma lämmastikuühendeid teiste puittaimedega jagada. Mittevalivad seened seovad metsapuud omavahel võrgustikuks ning selgub, et elujõulised puud aitavad tahtmatult noori ja varjus kasvavaid puid järele, edastades selle võrgustiku kaudu süsinikuühendeid.
Sellise nähtuse tähtsus looduses on siiski seatud kahtluse alla, ometi saavad mükoheterotroofsed rohttaimed kogu oma vähese süsiniku seente kaudu ülemise rinde puudelt...