"Tuletael"

...sisaldab antibakteriaalseid ja vähirakkude kasvu pärssivaid aineid, ta on olnud kasutusel rahvameditsiinis üle kogu maailma väga mitmesuguste haiguste vastu. Siberis ja Jaapanis on teda tarvitatud ka suitsetamisrituaalides. Tuletael on aastatuhandete jooksul olnud inimese lahutamatu kaaslane ja nii oli ta loomulikult kaasas ka 5300 aastat tagasi Austria Alpides hukkunud ning jääs mumifit-seerunud mehel, kes leiti 1991. aastal. Teadlased on arvamusel, et ta kasutas seda nii tule tegemiseks kui ka meditsiinilistel eesmärkidel...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...On teada, et seente viljakehad koguvad endasse suurtes kogustes raskmetalle. Tegelikult jõuab viljakehadesse siiski suhteliselt vähe mürke. Lõviosa neist talletatakse seenenöörides ehk risomorfides ning ektomükoriisaseente seenmantlis. Seened seovad raskmetallid orgaaniliste hapetega sooladeks ning siderofooridega küllalt stabiilseteks ühenditeks hüüfide ning seenmantli pinnal. Teised toksilised metallid, näiteks kaadmium ja alumiinium, kuhjatakse seenmantli rakkude vakuoolidesse polüfosfaadi koosseisus, kus nad seene ega taime elutegevust oluliselt ei takista. Paljud ektomükoriisa seened sisaldavad kuni 30% melaniini - väga efektiivset metalliioonide sidujat. Mükoriisaseened kaitsevad oma peremeestaime ka paljude teiste kemikaalide, näiteks fenoolsete ühendite eest. Taimse süsinikuenergia abil suudavad erikoidse ja ektomükoriisa seened koostöös kõdusaproobide ja bakterite toodetud ensüümidega tõhusalt lagundada mitmesuguseid orgaanilisi energiavaeseid jäätmeid. Mükoriisaseened kaitsevad taimi nii juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide kui ka rohusööjate eest. Võib jääda arusaamatuks, kuidas seened suudavad lehtedes toimuvat mõjutada, ent katseliselt on tõestatud, et sümbiontsed seened sünteesivad madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust, mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik on surmavalt mürgine lestadele ja hooghännalistele. Seened omastavad tapetud selgrootutest toitaineid ning edastavad neid ka taimele. Vahetuse põhimõttel saab seen vastutasuks endale kuni 30% kogu fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist. Lehtedes fotosünteesil tekkivad suhkrud muudetakse sahharoosiks, mis juhitakse mööda floeemirakke alla juurtesse. Seene- ja taimeraku vaheruumis lagundatakse sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Suhkrud kuluvad ulatusliku niidistiku ehk mütseeli ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Millised võiks siis olla mükoriisa kasutusvõimalused erinevate taimekultuuride viljelemisel?...