"Mügarik"

...vahelik vast...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Trappe (1987) andmetel moodustavad mükoriisat üle 80% 6507-st uuritud katteseemnetaimede liigist ja ainult 18% uuritud liikidest on mittemükoriissed ehk autotroofid. Fakultatiivseid ja obligaatseid mükotroofe on aga vastavalt 12% ja 70% kõigist uuritud katteseemnetaimedest (Trappe 1987). Uuritud eksemplaride arvu kasvades osutuvad tõenäoliselt varem obligaatseteks mükotroofideks või autotroofideks peetud taimeliigid tihti fakultatiivseteks mükotroofideks, s.t. vastavalt elutingimustele võivad nad mükoriisat moodustada või mitte. Seega väheneb tulevikus autotroofide arv veelgi, aga fakultatiivsete mükotroofide arv peaks katteseemnetaimede hulgas tunduvalt kasvama. Trappe (1987) hüpoteesi kohaselt on obligaatne mükotroofsus primitiivseim ja autotroofsus kõrgeimalt arenenud troofsuse tüüp katteseemnetaimedel. Seda hüpoteesi toetavad nii taimede kui ka seente arvatav fülogenees ning paleontoloogilised andmed. Samas ei toeta olemasolevad andmed hüpoteesi, et taimede üldine troofsuse evolutsioon on suunaga mükotroofsuselt autotroofsusele ehkki autotroofsus on tõenäoliselt sõltumatult tekkinud mitmes erinevas taimerühmas. Et viimasele hüpoteesile vastata, tuleks kannatust varuda ilmselt kümneteks kui mitte sadadeks miljoniteks aastateks. Paljasseemnetaimed, näiteks kõik meie okaspuud, on praktiliselt 100% obligaatsed või fakultatiivsed mükotroofid.
Sarnastele taimekooslustele kõikjal maailmas on üpriski iseloomulik kindla mükoriisa tüübi prevaleerimine. Nii näiteks on nõmme tüüpi taimekooslustele iseloomulik erikoidne mükoriisa, boreaalsetele ja parasvöötme metsadele on iseloomulik ektomükoriisa, rohtlates ja niitudel esineb eelkõige arbuskulaarne mükoriisa ning troopilistes metsades on tavaline arbuskulaarse ja ektomükoriisa koosesinemine. Lisaks nimetatud tüüpidele eristatakse veel orhidoidset, arbutoidset, monotropoidset ja ektomükoriisa erijuhtu ektendomükoriisat (Smith & Read 1997). Mükoriisa tüüpide klassifikatsioon rajaneb eelkõige seenjuure morfoloogilis-anatoomilistele erinevustele, mis tuleneb nii mükoriisat moodustavate seente ja taimede erinevast süstemaatilisest kuuluvusest, vanusest kui ka konkreetsetest kasvutingimustest...