"Roostekollane mampel"

...kasvab tavaliselt kõrgemal tüvel...
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kuulo Kalamees.
"Lepaseen" ja leppade tegelikud kaaslased.

Seeneliste autod vuravad Eestimaa rohketest lepikutest enamasti mööda, sest häid söögiseeni sealt saada ei loodeta. Ent loodusesõber leiab lepametsast peaaegu aasta ringi midagi huvitavat ja isegi üllatusi - muu hulgas ka leivakõrvast koguni südatalvisel ajal. Ainuke hoiatus: "lepaseent" sealt küll otsida ei tasu, sellise nimetuse all tunneb enamik tavaseenelisi hoopis männiga seotud männiriisikat!
Mõlemad Eesti lepad - hall ja sanglepp - jäävad teistest Eesti omamaistest puuliikidest maha nii mükoriisaseente kui ka puidu- ja varisesaproobide poolest. Kõdu- ja huumusesaproobe on lepikutes samuti vähevõitu. üks seenevaesuse põhjus peitub kindlasti selles, et paljud lepikud on liigniisked või lausa märjad. Lodu- ja lammi-sanglepikute lodulohkudes saavad ju seente viljakehad areneda ainult kuivematel perioodidel, muul ajal võivad need ilmuda vaid puu- ja kännumätastele. Paljuke kuivemat pinda selliste mätastena neis metsades ikka on! Teine põhjus: suurseente hulgas on veelembeseid üldse vähe ning tõelisi vesise keskkonna liike võib üles lugeda lausa sõrmedel. Suurseened vajavad oma arenguks küll niiskust, mitte aga lausa vett...