""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Puugipask, mahasadanud pilved ja taevased seened. Aivar Jürgenson

Märganud sellist pealkirja, võib lugeja nõutust tunda. Puuk oma väljaheitega, lendavad seened ja meteoroloogiline ilming talle täiesti sobimatus keskkonnas - peab omama head fantaasiat, et selliseid eriskummalisi asju vaimusilma ette manada. Ja kui kõik need raskesti ettekujutatavad asjad on korraga ühes lauses koos, siis peab tunnistama, et tegemist on arusaamatu lausega. Seda, et ühisnimetaja puudub, märkab ju kohe.

Tegelikult pole asi sugugi nii hull, sest otsitud ühisnimetaja on olemas. Nii puugipasa kui maised pilved võime bioloogilist lahterdamisviisi kasutades seente hulka paigutada. Bioloogilise liigi taevasse lokaliseerimise taga on aga rahvausk. Niisiis on otsitud ühisnimetajaks seened usundis ja seenejuttu siinkohal ajamegi. Enne asja juurde asumist tuleb siiski teha üks täpsustus, nimelt eristada seeni seentest. Kui sügisel seenele minekust juttu tehakse, siis mõeldakse ikka korvi ja noaga metsa minemist, et puravikke, riisikaid ja teisi kübaraga seeni korjata. St. tavalises keelepruugis seostuvad mõistega seen eelkõige kübarseened. Seened on eelkõige need loodusobjektid, mis metsas jala peal seisavad ja end korjama meelitavad. Kui seenele minnakse, siis mõeldakse ikka metsa minemist. Kui seenele saadetakse, siis mõeldakse ka metsa või metsapoole-olemist.

Seened, mida siinkohal vaatleme, on aga limaseened.
Limaseeni on rahvausundis sageli seostatud millegi ebamaise või üleloomulikuga: nii on puugipask olnud rahva kujutluses arvatud nõia tekitatuks või saadetuks, pilvepala aga olevat sootuks taevast päritolu. Küllap seepärast on neisse kui erilist väge sisaldavatesse loodusbjektidesse suhtutud suure respektiga: ühelt poolt on nad kardetavad, teisalt võib nendega oskuslikult ümber käies nii- või naasuguseid kunsttükke teha...