""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

... Puugipask

Märkimisväärse koha eesti usundis on hõivanud limaseen Fuligo septica, mida on seostatud puugi või koguni nõiaga. Tegemist on maailma suurima limaseenega, mille viljakeha võib kasvada üle 30 cm suureks (Kastanje 1995: 48). Rahvasuus tuntakse teda (eelkõige Läänemaal ja Saaremaal) puugipasa, puugisita, harva nõiapasa, aga paikkonniti ka raganasita või -pasa (peamiselt Häädemeeste ümbruses), harvem lehmasita (Saaremaal), koerajäti (Kihnus), kratisita (Hiiumaal ja Kihnus), päärapasa (Läänemaal ja Hiiumaal), peerapasa, muugasita nimetuse all. Sageli on ta kollane, kuid esineb ka teisi toone, sagedamini valget, mõne teate järgi ka halli ja punast. Värvus ei varieeru siiski nii palju kui pilvepala puhul.

üldiselt on iseloomustused suhteliselt ebamäärased, siinkohal võiks välja tuua järgnevad kirjeldavad repliigid: kännu peal kollane laik või lärakas (Häädemeeste), valge sülditaoline (Häädemeeste), vaht (Reigi, Karja, Sangaste), lima (Kihelkonna), seina pääl suured pehmed plärakad (Käina), nagu pehme või (Kullamaa), kollane vedel hallitus, mis on vahel sõrme otsa suuruste laigukestena välisseina palkidel (Kirbla), pudrusarnane (Saarde). Vahel on puugipaska ka otse seeneks nimetatud: kollane tatikas (Kullamaa), kollakas-valge seenetus puu peal (K.-Jaani), lödijas käsnataoline seen (Püha), seen (Kullamaa), väike valge seenekene (Põltsamaa).

Puugipasa leidmisega on seotud erinevad kujutelmad. Esimeses järjekorras nimetatagu uskumust, et kui puugi või krati kõht vara (piima) vedades liiga täis saab, siis ta jätab endast maha jälje, puugipasa (Loorits 1949: 296). Tavaliselt põletati see ära (ERA II 188, 323(74) - Käina khk., Nõmme k. - E. Ennist (1938), mille tagajärjena usuti puugikskäijal juhtuvat mingi õnnetus, näiteks tekkisid tal seedehäired vm. Hädast lahtisaamiseks pidi viimane oma ohvri käest midagi saama, sageli sööki (ERA II 168, 43(1) - Mustjala khk., Järise k.- A. Toomesalu (1937) E 77380(17) - Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1931).

Pilvetükid või pilvepala on rahvusvaheliselt levinud nähtus, mida tuntakse eesti, läti, liivi, vadja, soome ja rootsi usundis, ka Saksamaal, kuid seal peetakse neid mahalangenud tähtede kildudeks...