""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Niisiis on seente tekkimiseks vajalik kõu/välk ja mitte vihm. Pealegi esineb parasvöötmes välk eelkõige kevadel ja varasuvel, peamine seenehooaeg langeb aga hilissuvele ja sügisele. Seega peab seente ja müristamise/välgu vahel valitsema mingi muu loogika kui seente ja vihma vahel, samuti hakkab silm otsima analooge mujalt maailmast. üllatusega avastame, et vastav seos on tegelikult universaalne. Nii uskusid kreeklased seeni, eriti trühvleid, müristamisest ja/või välgust tekkinud olevat (Brundegaard 1985: 238). Pilvedes sisalduva vee ja äikese kuumuse baasil lahvatab välk, läbistab maa ja sünnitab seened (Moore-Landecker 1996: 2). Athenaiose (3. saj) järgi sõltub trühvlite suurus ja arvukus müristamise tugevusest ja sagedusest (Viola 1972: 9). Ka Theophrastus seob teatud seente kasvu ja rohkust müristamise sagedusega. Roomlaste pärimuses tõusid seened maapinnast neis kohtades, kuhu oli löönud piksenool (Lowy 1974: 188). Plinius Vanem täheldab, et trühvlid valmivad sügisvihmade ajal, kuid eriti koos müristamisega. Juvenalis kirjutab kevadisest kauaoodatud kõuest, mis täidab söögilauad trühvlitega. Seente kasvamapanemisest kõue poolt räägib ka Plutarchos (Wasson 1986a: 83). Kujutelm müristamisest tekkivatest seentest ulatub läbi keskaja (teated selle kohta näiteks Aquinas Ponta sulest) tänaseni (Viola 1972: 9). Eespool nimetatud saksa herbalist Hieronymus Bock ei pea seente tekitajaks otseselt küll müristamist, kuid on vastavast traditsioonist ilmselt mõjustatud, kui ta kirjutab: "Seened ja trühvlid ei ole ei taimed, juured, õied ega seemned, vaid pigem üleliigne maa, puude või mädaneva puidu ja muude kõdunenud asjade niiskus. See on ilmselge, sest kõik seened ja trühvlid, eriti need, mida tarvitatakse toiduks, kasvavad peamiselt äikese ja vihma ajal." (Moore-Landecker 1996: 3). R. G. Wasson tsiteerib üht kirja Inglismaalt aastast 1774, mille arst Alexander Dick saatis James Borwillile ja milles mainitakse seente ilmumist seoses välguga. Ka Poolas ja Tshehhis seostatakse seente kasvu müristamisega. Prantsusmaal tavatseb maarahvas äikese ajal öelda: Voil? un bon temps pour les truffles! - Missugune suurepärane ilm trühvlite jaoks! (Wasson 1986a: 83-84). Nagu näeme, mitte vihma, vaid äikese ajal.

Hindu traditsioonis - nagu annab tunnistust Rigveeda - oli kõuejumal Pardzhanja sooma isa (Lowy 1974: 188). Sooma-rituaalides kasutatud hümnides kirjeldati soomat kui rajuilma last või rajupilve (Moore-Landecker 1996: 3). Mis puutub siia sooma? Etnomükoloogia rajajaks tituleeritav R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid sooma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades (vt nt Puhvel 1996: 73).

Guatemaala ja Lõuna-Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt (quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool) (Lowy 1974: 188 jj)...