""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Kärbseseen esineb kosmogoonilises tshuktshi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. õde on kärbseseenest purjus. Müra, mida põhjustab ta selg, kui ta üle taeva lohiseb, on kõu, ta uriin aga vihm (Rosenbohm 1991: 52). Siia kõrvale võiks panna eestlaste uskumuse, mille kohaselt pilvede vastakuti jooksmisel hõõrdub alumise pilve krobeline kaas vastu ülemist pilve ja sellest tulevat müristamine (ERA II 153, 816 (72) - Haljala). Kuigi selles teates puudub seos seentega, ei tule sedagi kaugelt otsida: Hurt kirjeldab uskumust, mille kohaselt müristamise ajal pudenevat pilvedest - need aga koosnevat süldisarnasest ainest - tükke maha (Hurt 1899: 7). Muidugi on tegemist eesti mütoloogias küllaltki populaarse nähtusega, mida nimetataksegi pilvetükkideks või pilvepalaks. Botaaniliselt liigitub nähtus seente, täpsemalt limaseente hulka (vt Jürgenson 1997).

Uus-Meremaal elavad maoorid seostavad samuti seeni müristamisega. Maoori keeles tähendab whatitiri müristamist, kuid Whatitiri on ka maooride esiema nimi. Tema poeg (või ka pojapoeg Tawhiki) on seotud välguga, mis lööb ta kaenlaaukudest. Tutae tähendab väljaheidet. Müristamise ajal vaimud pasandavad ja väljaheide, mis maa peale lendab, on tutae whatitiri, ümarakujuline seen, mis kiiresti kasvab. (Wasson 1986a: 92).

Tadzhikkidel on uskumus, mille kohaselt hakkab müristama siis, kui jumalus Mama (Vanaema) raputab oma aluspükse, millest pudenevad maapinnale täid ning neist tärkavad seened. Türgi rahvastel esineb uskumus, et seened tekivad vana kasuka maharaputamisest. Kashmiiris tuntakse teatud söödavat seent nimega hedur, henda, mida arvatakse tärkavat pärast müristamist. Teatavaid seeni ei minda Kashmiris enne müristamist korjamagi. Tiibetis tuntakse seent ner sha (kollane liha), mis kasvavat pärast müristamist (Wasson 1986a: 88-90).

Eesti pärimuses võib enamuse teateid seente ja välgu seostest nimetada seeni "sünnitavateks" (nt: Kui õhtuti lõi kuiva välku, siis külvas seeni (KV 77, 73 - Jõhvi), vähemal määral esineb teateid, milles müristamine ennustab seente kasvu (nt: Kui esimene pikne oli alles pärast jüripäeva, siis pidi palju seeni saama (KV 77, 42 - Räpina)). Wassonile tekitab probleeme Juvenalise teade kevadise müristamise kohta, mis pidavat söögilauad seentega täitma. Kuna Itaalias tulevad ju trühvlid alles talvel, veebruaris, leiab ta Juvenalise teate vigase olevat (Wasson 1986a: 83). Ometi on usutav, et Juvenaliski võis silmas pidada pikaaegset prognoosi: kevadine müristamine võib põhjustada ka talviseid või sügisesi seeni...