""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Seent võib manustada värskena, praetult või keedetult, kuivatatult, tõmmisena vees, marjamahlas või piimas, juua kärbseseent söönud inimese pissi või süüa kärbseseenega mürgitatud põhjapõdra liha. Mõnikord söödi üksnes seenekübara pealmist punast kilet, mõnikord üksnes kübarad või keskmine osa, kus kübar varre külge kinnitub mõnikord kübar koos varrega. Seen kas neelati närimata ja loputati veega alla, neelati pärast suus närimist või näriti ja ainult sülg neelati alla või mälusid seent ainult naised, alla aga neelasid selle mehed.

Kärbseseene kuivatamist, seent söönud inimese pissi joomist või seent söönud looma liha söömist võib seletada Gordon Wassoni väitega, et kärbseseene kahest põhilisest toimeainest on psühhotroopne üksnes muscimol, teine toimeaine, muscariin, põhjustab peamiselt iiveldust, oksendushoogusid, värinaid ja krampe. Muscariin aga osaliselt laguneb kuivatamisel ja termilisel töötlemisel, samuti läbides doonorisiku või -looma ainevahetuse, mistõttu pissi või liha tarvitav shamaan ulatub varjudemaailma ilma painavate kõrvalnähtudeta.

üldiselt peetakse noori, alles kumeraid kübaraid vanadest kangemaks. Mõnel pool on öeldud, et noored kübarad on tugevamad energia andjad kestva pingutuse puhul, vanadest kübaratest jälle on tõhusam abi vaimudega suhtlemisel. Levinud on ka uskumus, et paarisarvu seente söömine on riskantne, seenevaim võib sellisel juhul inimese üle võimust võtta. Tavaline, kirjanduses viidatud kogus kõigub 1 ja 11 kübara vahel, isiklikust kogemusest võin väita, et söödud seente hulk ei mõjuta märkimisväärselt tripi intensiivsust ja sügavust.

Tähtsamaks kui manustamisviisi või kogust tuleb igal juhul pidada eelhäälestust. Olen korduvalt kogenud, et ebakindlalt häälestunud või ebaõnnestunud kontekstis seent tarvitanud inimesed ei saavuta peale värinate ja oksendamise mingeid muid elamusi. Ka kõik mu katsed süüa seent linnas on haledalt luhtunud. Pean väga oluliseks, et kärbseseent tarvitatakse samas keskkonnas, kus ta on kasvanud. Arvan, et seenemaagia esmaseks osaks ei ole mitte keemiline mürgitus, sellest räägib ka seenetripi sõltumatus söödud kogusest. Paistab, et seenes leiduv keemiline ühend on üksnes päästikuks, mis vallandab teisenenud kontakti ümbritseva biosfääriga - taime-, looma-, ja haldjariigiga. Seene põhjustatud nägemused on haruharva kosmilist või abstraktset laadi nagu paljude keemiliste hallutsinogeenide omad, enamasti on need nägemused looduslikku või müütilist laadi. Seetõttu on suureks abiks unenägemise ja hallutsinatsioonide ajal viibida samas looduslikus keskkonnas, et saavutada kontakt seenevaimudega...