""

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

...Etnomükoloogia, teaduse, mis uurib seente kasutusviise ning nendega seotud pärimust, rajasid Gordon ja Valentina Wasson. Nemad olid ka esimesed, kes pakkusid välja, et müütiline Soma võib olla amanita muscaria - punane kärbseseen. Nende poolt kokku kantud tõendusmaterjal on massiivne ja toetub asjassepuutuvate keelte võrdleval analüüsil ja etümoloogial, Veda tekstide lähiuuringul, ja botaanilistel ning farmakoloogilistel tõsiasjadel.

On ka tõsiasju, mis räägivad vastu hüpoteesile, et Soma all on silmas peetud just punast kärbseseent, amanita muscariat. Esiteks muidugi Amanita ülisuur geneetiline ja keemiline variatiivsus, mistõttu ekstaatilise elamuse saamine tema abil ei ole kunagi garanteeritud. Teiseks on punane kärbseseen Iraani platool ja Indias küllaltki harv liik, mistõttu Terence McKenna meelest näib selle seene massiline tarvitamine vanade Indo-Eurooplaste poolt üsna kahtlane.

Selle asemel pakub ta välja oma hüpoteesi, et punase kärbseseenega võisid Indo-Eurooplased tutvuda oma algkodus Musta Mere ümbruses, puutudes kokku põhjapoolsete Soome-Ugri hõimudega. Liikudes India suunas, segunesid Indo-Eurooplased lõunapoolsete seenekultuse tüüpidega ja võtsid omaks Stropharia Cubensise.
Sellisel juhul jääb Punane kärbseseen spetsiifiliselt Soome-Ugri, Siberi ja mõnede Põhja-Ameerika Indiaani hõimudega seotud kultusseeneks. Seal on ta aktiivses tarvituses tänase päevani.

Küllap mõnigi on pead murdnud, miks Punast Kärbseseent peetakse nii üksmeelselt surmavalt mürgiseks, ehkki näiteks Eestist ei ole teada ühtegi surmaga lõppenud mürgitusjuhtumit. Põhjus on lihtne. Kärbseseen on tabualune taim ja tabu toimib. Kärbseseene tarvitamine on psüühiliselt riskantne, vajab ettevalmistust ning pühendumist, seetõttu on targem reserveerida selle tarvitamine shamaanidele ning hoida laiem publik temast eemale. Teine põhjus, miks psühhotroopsed taimi tabu all hoitakse, on see, et nagu sekski, juhivad nad meid meie põlvnemise ja päritolu müsteeriumile väga lähedale ja domineerimisühiskonnad eelistavad nende müsteeriumide salapära ära kasutada endi huvides, mütoloogia või reklaami kaudu ning sulgeda algallikas jurisprudentsi pitseritega.

Nii või teisiti on kõigil aegadel leidunud shamaane ja ketsereid, kes piirangutele vaatamata käivad joomas algallikaist ja hoiavad alal aastatetuhandepikkust traditsiooni. Kahjuks on neist talletunud äärmiselt vähe pärimust. Enamik Siberi shamaane tapeti juba ennem II maailmasõda NSVL koonduslaagrites. Seetõttu tuleb praegu traditsiooni taastada praktiliselt tühjalt kohalt...